Mark astus DJ-na esmakordselt avalikkuse ette 1997. aastal. Fast forward 2003, ja Margist sai Dzheimziga back-to-back resident Jus’Fine Formation sarjal klubis Privé, jagades lava valdava enamuse drum&bassi suurnimedega. 00ndate teise poolde jäi ka Margi raadiosaade Fine Flava Energy FMis. Oma küttelembelisema küljega tegeles Mark Offkey Night’idel ja Saku Suurhalli suurüritustel, esinedes koos Nero, Noisia jpt. Aastatel 2011-2013 oli Mark ürituse Struggle resident, ja 2017. aastani oli ka Studio ülakorruse resident. Muusikalise omnivoorina on jäänud hinge alatiseks siiski nõrkus ka meloodilise ja atmosfäärilise muusika vastu, mis väljendus Qbaga koos veetavas Atmoõhtu sarjas ning SoundCloudist kuulatavates Atmospheric Session miksides.
ARTISTI ANKEET: DJ Mark Slavin
Sinu DJ-debüüt:
1997. See oli pidu, mille korraldasime oma (nüüdseks maatasa tehtud) kooli keldris. Olime klassikaaslastega samal aastal esimest korda peol käinud ja selleks peoks oli Kinomajas toimunud Spring Heel Jackiga üritus. Tõsi, peaesinejat me ei jõudnudki kuulata, sest isa tuli järele. Aga igal juhul see üritus jättis kustumatu mulje, sest Drummiet, Oravat ja Raul Saaremetsa jõudsime ikkagi kuulata ja nii tekkiski idee, et ise tolles mõistes ikkagi päris „underground“ muusikapidu teha. Nii me siis laenasime kokku Peavey puldi huvimajast, Vega grammofoni klassivenna kodust ja Technicsi (!) plaadimängija saime ka kusagilt (siiski oli tegu automaatse kodukeskuse belt-drivega, mitte see, mida üritustel näeb). Harjutasime muuhulgas Tabasalu kooli keldris. Ja siis tegime loosi – üks koolivend sai hiphopi, üks sai trummibassi, üks sai hausi ja üks sai tekno. Kusjuures mina olin see viimane ja ausalt öeldes oleks pigem drum&bassi valinud, sest neid plaate mul oli tervelt 3 ja see muusika meeldis rohkem. Kuna plaadikogu oli sisuliselt olematu, ja ammu mitte soovitud žanrist, tuli neid laenata, näiteks Underground Resistance asju Flexuse käest. Kohale tulid päris paljud Õismäe kaagid, kes kodukorraga väga ei klappinud ja meie „turvamehest“ ka ei hoolinud. Peo lõpetas Ukraina päritolu garderoobitädi, kes autoriteetselt kõik minema kamandas.
Drum&bassi mängisin avalikult peol siiski juba sama aasta suvel, siinkohal pean tänama Kristo Klemmi, Taavi Tuisku ja Robert Petersoni.
Sinu esimesed eeskujud/mõjutajad:
Kindlasti Dzheimz ja tema lugu „Bel Air“. Raul Saaremetsa saated muidugi. Ei saa üle kuidagi LTJ Bukemist ja Good Looking Recordsist + Moving Shadow nimelisest plaadifirmast.
Mis sind DnB muusika juures köidab?
Peamiselt tema unikaalne kõla, ta nagu moodustaks teatud tempovahemikus oma maailma koos paljude alamkontinentidega.
Millist trummi ja bassi sa oma settides peamiselt mängid?
Mul on kuidagi nii juhtunud, et sellist mõistet nagu „peamiselt“ mul ei eksisteerigi. Näiteks Qbaga me teeme aeg-ajalt Atmoõhtut, seal on atmosfääriline, meloodiline ja kohati minimalistlikum osa. Kui ma Tjuun In’il olen mänginud, siis energilisemat peomuusikat. Ja elus oli periood, kus mängisin ka ikkagi päris industriaalsema otsa asju, näiteks Offkey Night’idel. Viimane sett oli nullnullindate trummibassipidude põlvkonnale. Ehk siis kokkuvõttes – sõltub kontekstist. Mul on kuidagi nii kujunenud, et mulle meeldib trumm ja bass lõviosas üldse, sõltuvalt loost – leian väga erinevatest kohtadest millegi, mis mind haarab.
Sinu poolt läbi aegade kõige mängitumad top3 DnB artisti või lugu:
Aus vastus, ma ei tea täpselt ☺ Kuid neid kolme allolevat pala olen ikka ja jälle mänginud.
Bad Company – The Nine, tease’ina. Ehk tõesti kõige ülekasutatum pala drum&bassis läbi ajaloo, kuid lugu on eriti hea tööriistana seti sees. Iseseisvalt polegi seda tükk aega kuul(a)nud, üldtuntud sümptom selle loo juures – kuigi ta on väga hea sirgjooneline.
Aquasky – Dezires (Marky & Bungle remix). Esiteks juba see originaal Moving Shadowi varamu kuldajastust, mis judinaid tekitas. Teiseks töötlus, mis austas originaali ja samas värskendas seda.
John Rolodex – Amenizm pt.1. Pealkiri ütleb juba kõik ära, midagi omalt poolt lisama ei peagi.
Millega peab promootor arvestama, kui sind mängima kutsub?
Pigem ainult sellised üldisemad ootused, mis ilmselt igal teisel DJ-l : et tehnika toimiks, et ei oleks liigselt ootamatusi korralduslikus osas. Kui miski planeeritust teisiti läheb, saab alati rääkida, et leida lahendus. Muusika ja vaib on samas kõige tähtsam ja arvestama peab sellega, et … võib isegi hea pidu tulla ☺
Mis peaks kindlasti sinu artisti raideris olema?
Pudel Moet & Chandoni, joogatreener ja kimp roose muidugi ☺ Ega mul ei olegi mingit raiderit tegelikult.
Parimad/meeldejäävaimad peod, kus oled mänginud:
Eks neid on seinast seina. Kindlasti oli huvitav kogemus mängida pärast Noisiat Saku Suurhallis koos L Eazyga back-to-back tuhandetele. Vilniuses betoonpunkris südatalvel pakasega toimunud Offkey Night. LTJ Bukemi ja Conradiga Privé JusFine, kus löödi külastajaterekord nii, et liikuma ei mahtunud ja pikk järjekord oli veel peaesinejate seti ajal ukse taga. Tjuun In’i üritused (eriti sünnipäevad) on alati meeldejäävad just oma õhustiku poolest, pakun, et see on mingis mõttes nagu Sunandbass’i kohalik versioon, kuhu tuleb famiilia kohale. On ka paarikümne osalejaga üritusi, mida meeleldi meenutada – mul on nii, et kusagil pooled üritused jäid meelde vaibi pärast ja pooled mingi seiga pärast.
Kõige veidram soovilugu, mida sult on DJ seti ajal küsitud:
Nüüd pean tunnistama oma kitsast silmaringi – Neiromonahh Feofan’i küsiti. Ma mõtlesin alguses, et see on mingi nali, sest ei osanud ette kujutada, et selline esineja eksisteerib, aga tuli välja, et eksisteerib küll. Nime järgi tundus mingi obskuurne vene death metal, aga pärast, kui kuulsin esimest korda, siis … noh, ütleme nii, et paralleelid mängitud muusikaga ju olid ☺
Huvitav fännikogemus:
Ükskord toimus Illusioonis järjekordne Sin City, kus esinesid Blu Mar Ten (ammune lemmik) ja Physics (respekt bro!), ent peamine mälestus ei ole teps mitte peost. Järgmine päev pärast uinakut oli vaja oodatust kiiremini jõuda Helsinki praami peale – Chris BMT läks ühe autoga ja Physics läks minu ustava Corollaga. Kusagil Põltsamaa kandis õnnestus politseile radarisse lennata ja meie praamile jõudmine muutus väga küsitavaks. Veel hullemaks muutus olukord siis, kui Tallinna piiril meelde tuli, et samal päeval toimus SEB Tallinna Maraton ja D-terminali pääsemine oli üsna võimatu, sest tuhanded maratoonarid muudkui voorisid nina eest mööda. Õnneks mingi hetk Ahtri-Hobujaama kandis tekkis auk ja sai sealt läbi pressitud, kallid esinejad jõudsid viimasel hetkel laevale.
Mis teeb DJ-st hea DJ?
Muusikavalik. See sõltub kontekstist. Kui sa oled artist, kellel on mingi väljakujunenud saund, siis see ehk võib sind mingis mõttes piiritleda, aga sealgi saab väga palju laveerida, et rääkida muusikaliselt oma lugu. Ja see lugu ei pea alati üks ja seesama olema. Veidi nagu konstruktoriga – sul on klotsid, ja sa saad neist erinevaid asju ehitada. Headus on samuti mitmetimõistetav – hindan seda, kui esineja julgeb katsetada erinevaid asju ning teha midagi täiesti ootamatut, kuid suurepärase elamuse võib saada ka artistilt, kes teeb just nimelt seda, mille pärast sa teda kuulama tulid – st ei paku otseselt üllatust, ent teeb seda, mida teeb, ülimalt hästi. Tehniliselt head setti on ka nauditav kuulata muidugi ja drum&bassi kontekstis on see päris oluline.
Parim nõuanne, mida oled DJ-na saanud:
Muusika ei pea vali olema, et olla nauditav. Tõsi, see on nõuanne, mida kahjuks ise kipun liiga tihti rikkuma.
Kellega tahaksid tulevikus koostööd teha ja/või b2b mängida?
Üldiselt ma olen küll produtseerimise poolest passiivsevõitu, aga kui võimalus tekib kellegagi back-to-back mängida, siis oleks käpp küll, kui me teineteist kuidagi täiendada suudame, on suurepärane tunne. Koostöö on võti.
Kes on su +1?
Peo listi mõttes ei ole kindlat pluss ühte, sõltub üritusest – kas elukaaslane tahab välja minna või mitte ☺