Subcure on produtsent, kelle peamiseks eneseväljendusviisiks kogu senise eluaja jooksul on olnud muusika. Kasvades üles põhiliselt metal muusika saatel ning ka ise kitarri mängides, on see mõjutanud ka tema sügavate ja tumedate vibratsioonidega loomingut: lugude hulgast võib leida nii tribali ja okultismi mõjutustega teoseid kui ka breaksi ja glitchi ettearvamatute trummi liinidega. Ta alustas produtseerimist dubstepist ning trummi ja bassist, osaledes oma looga “Ouroboros” kogumikul Keldrist kõlab Trummi ja Bassi volume 3 (KLDR 2018). Uut muusikat lubab produtsent meile lähemas tulevikus juurde veel. Lisaks on Subcure osa Estonian Jungle Communityst, Džungel crewst ja on peosarja Bassiõhtu resident. Ta on lava jaganud selliste tuntud nimedega nagu: Ray Keith, Dillinja, Bladerunner, Current Value, Dark Tantrums, Commodo, Dub Smugglers, Squarewave.
ARTISTI ANKEET: Subcure
Kuidas jõudsid trummi ja bassini?
13-aastasena, olles ise kasvanud rocki ja metali peal, avastasin läbi sõbra tumeda ja agressiivsema trummi ja bassi suuna, eriti meeldis amen breaki kõla (nt. Limewax, Current Value, Black Sun Empire), millega samastusin. Sealt sai mu trummi ja bassi armastus alguse, tänaseks on eelistused palju laiahaardelisemad.
Mis aastal alustasid produtseerimisega?
2010
Sinu esimene trummi ja bassi reliis/lugu:
Eks neid aastaid varemgi endal valminud, kuid ametlik reliis oli “Ouroboros” (2018).
Plaadifirmad, mille alt on sinu muusikat väljastatud:
KLDR
Kuidas iseloomustad enda muusikat?
Üldiselt tume ja meditatiivne, okultismilik tribal vaib, või siis midagi emotsionaalset või melanhoolset. Või näiteks veidrat, agressiivset ja vigast. Tihtipeale kirjeldan ma läbi muusika mingit stseeni või pilti oma peas, või mingit emotsiooni/tunnet, mis mind valdab. Muusika on alati olnud minu jaoks emotsioonide väljund, ma teen seda iseenda jaoks ja usun, et ka jään tegema. Nagu mu maitsegi, tunnen et olen üpris lõhestunud mitmes suunas, tõenäoliselt tuleb vähemalt kaks aliast tulevikus juurde.. Alustasin ma tegelikult kõige algul Dubstepi produtseerimisega, siis trummi ja bassiga ning vahel teen ma mingisugust abstraktset veidrat asja, mida pigem keeruline kategoriseerida. Ükski variant neist pole kadunud või tahaplaanile jäänud, erinevatel aegadel erinevad inspiratsiooni voolud.
Mis või kes inspireerib sind muusikat looma?
Üsna keeruline öelda.. Inspiratsioon üldiselt ei hüüa tulles. Neid bände ja artiste on meeletult palju igasugustes suundades, kes seda sädet süütavad.. Austan kastist väljapoole mõtlevaid artiste, kes oskavad kuulaja eeldustega mängida ja üllatada, või suudavad muusikaga hinge ja emotsioone osavalt edastada ja nö kananahka esile tuua. Samuti olen märganud reisides või festivale külastades, kuidas värsket loomingulisust ja indu tekib.
Kumb sa enda arvates rohkem oled, kas DJ või produtsent?
Paljud võib-olla ei tea seda, aga tunnen end rohkem produtsendina. Mul pole just palju reliise, kuna olen väga enesekriitiline perfektsionist, kuid olen seda nii kaua teinud ja see on mu jaoks oluliselt tähtsam.
Mida sa teeksid algaja produtsendina teisiti?
Oleks võinud rohkem õpetlikke videosid vaadata, oleks alguses kiiremini arenenud. Päris kaua läks suvaliste nuppude kruttimisele, teadmata, mis mida teeb. Samas oli see ka põnev ja omamoodi arendav, nii jõuab igasuguste huvitavate lahendusteni.. aga tihtipeale ei teadnud, kuidas sa nendeni jõudsid.
Kellega tahaksid tulevikus koostööd teha ja/või b2b mängida?
Läheb nii nagu minema peab.. Palju on huvitavaid ja häid artiste, kellega koostööst unistada, tuntumatest artistidest näiteks ükskõik milline Noisia liige, Dom & Roland, Technical Itch, TeeBee, Ivy Lab, Scar jpt. Eesti trummi ja bassi artistidest tunnen, et Audioholicuga oleks võimalik nii mõndagi korda saata, samuti Mr. Mürk, Thing, Abstract Detail, Rebel Cause’i Volume None ja InZtance ning HeadReadi kutid Planeet ja Slammin on alati oma loominguga mind paelunud.
Millega peab promootor arvestama, kui sind mängima kutsub?
Et ma ei ela hetkel Eestis ja vajan pikemat etteteatamise aega.
Mis peaks kindlasti sinu artisti raideris olema?
Pole tekkinud mingeid kindlaid nõudmisi, eks oleneb olukorrast ja peo kohast, kuid kõige paremad peod on hingelähedaste sõprade ja samameelsete muusikaarmastajate seltsis, kellega koos seda kõike alustatud ja tehtud on.
Parimad/meeldejäävaimad peod, kus oled mänginud:
Suvised festivalid on tihtipeale väga mõnusate vaibidega, 2019. aasta suvel sai Leedus Revolution festivalil mängitud ja lava jagatud nt Ray Keithi ja Bladerunneriga, meeliülendav kogemus oli see festival. Samuti Saaremaal toimuv Regloki korraldatud Saaremaa Jam on alati olnud suvede tipphetkede hulgas, aga kunagises Kolmes oli ka väga erilisi momente ja pidusid ning UPSis meeldib alati mängida.
Kõige veidram soovilugu, mida sult on DJ seti ajal küsitud:
Üks kord sattus üks väga purjus venelanna Suhkrumolli Bassiõhtule ja soovis keset trummi ja bassi setti vene artisti nimega Timati.
Huvitav fännikogemus:
Üks meeldejäävamaid kogemusi oli, kui Wordiga sai aastaid tagasi Kelmis mängitud sügav tumedapoolne dubstepi b2b, ei mäletagi enam, mis pidu oli, aga rahvas oli tegelikult hoopis teist sorti muusika peal väljas, seal oli mitmes saalis mitmeid žanre. Ometigi oli põhimõtteliselt terve saal enamuse ajast täis ja inimesed olid avameelsed ja vaibisid kaasa.
Peale setti tuli üks paarike meile ütlema: “Meil pole aimugi, mis muusika see oli, aga see kogemus oli võimas ja need helid olid nii huvitavad, me pole kunagi midagi sellist kuulnud.” See oli ülimalt tore, sest see muusika jääb tihtipeale peomeeleoluks osadele liiga aeglaseks, kuid näha oli, et nauditi ja nad soovisid meie nimesid teada ning rohkem selle muusika kohta teada saada.
Muud huvid (hobid):
Kitarri olen pool elu tinistanud ja üleüldse olen huvitatud igasugustest instrumentidest, millele oma käed külge saan. Ja omal käel psühholoogia õppimine.
Kas eelistad planeerimist või spontaansust?
Olen alati olnud pigem spontaanne kõige suhtes, usaldan oma kõhutunnet.. Kuid see ei ole alati just stabiilne ja jätkusuutlik variant, seega üritan rohkem planeerimist ka rakendada.
Kes on su parim sõber?
Mul on vedanud heade sõpradega, kuid ma pean ütlema, et muusika.
Elus on kõik võimalik, miski ei pruugi olla jääv, kuid mul on see üks asi, mis mind vajadusel alati aitab, maandab ja lohutab.
Mida ei tohi sult kindlasti küsida?
Mult on küsitud, et miks ma mainstream poppi ei tee, et raha teenida. See on minu arvates üsna rumal küsimus, aga arusaadav inimeste poolt, kes muusikasse hingeliselt nii investeeritud pole. See on mulle loomuvastane. Olen arvamusel, et muusikat võiks teha hingega ning muusika ise peaks leidma oma kuulajaskonna, mitte teha seda mingisuguse valemi järgi, et see mingile teatud sorti rahvale meeldiks ja raha sisse tooks. Minu arvates on see tänapäeva muusika suurim probleem, pealiskaudsus ning originaalsuse puudumine.