sound in noise

Sound In Noise: mulle meeldib kogu trummi ja bassi spekter läbi aegade

Eesti trummi ja bassi produtsent Sound In Noise jagas meiega oma mälestusi skeene algusaegadest, oma loomingulisest teekonnast ning rääkis ka oma peagi ilmuvast albumist.

Millest ja millal sai alguse sinu huvi trummi ja bassi vastu? Kas mäletad oma kõige esimest trummi ja bassi pidu?

Minu huvi trummi ja bassi vastu sai alguse 1996. aasta paiku. Esimest korda kuulsin drum’n’bass-i ilmselt Raul SaaremetsaVibratsioon” saatest Raadio 2s. Seda kõige esimest pidu ma otseselt ei mäleta, aga esimeste seas olid kindlasti üritused Kinomajas, ERKIs ning internetikohvikus Enter. Enteris tegime ühe sõbraga koos peo, kus ma oma esimese nelja vinüüli kõik lood ette mängisin. Esimene suurem pidu, kus artistinime „S.I.N“ alt mängitud sai, oli Tune In-i tselluloositehase reivil koos DJ Critikaliga.

Millised on peamised muutused trummi ja bassi skeenes võrreldes 20 aasta taguse ajaga? Nimeta sinu jaoks olulisi momente või nimesid Eesti skeene ajaloost, keda iga trummi ja bassi sõber võiks teada?

sound in noise

Põhiline muutus on kindlasti see, et drum’n’bass ei ole enam ainult underground muusika ja pidudel me üldjuhul vinüüle ei mängi. Peokohad ja rahvas on muutunud. Kui 20 aastat tagasi toimusid trummi ja bassi peod tehastes või kuskil pisikestes underground klubides, kus ainult tõelised fännid kohal käisid, siis nüüd toimuvad peod ka Eesti suuremates klubides, kus võib kohata igasugust publikut.

Üldkokkuvõttes on Eesti trummi ja bassi skeene algusaegade (90ndate teine pool) võtmesõnadeks lisaks Saaremetsale, Kinomajale, ERKI-le ja Enterile kindlasti veel ka: Lu:k, Flexus, Orav ja Drummie, Critikal, Dzheimz, Ninja, To-Sha, L.Eazy, Qba, Mander, Koit Raudsepp, Kosmos Control, Vibe, LAB, Circulation, Tune In, Ametiühingute maja jne.

Näiteks Oravalt ja Drummie`lt sai Technicsi vinüülimängijaid laenutada, mis oli väga oluline, kuna 90ndate lõpus oli neid Eestis vähe, aga pidudel mängisid kõik ikka ainult vinüüle. Hiljem juba õppisin ka ise ühe sõbra juures kodus vinüülidega mängima, kuni lõpuks sain enda mängijad, mis siiani mul stuudios alles.

Siis tuli n-ö 2000 ajastu peale, kui lisandusid ka Clubarena.com, Slavin, Conflict, Phibbs, Stare, Focus, Sinda, Cezol, MC Busta, MC Basket, Spirit, The Lightning, Sun Dance Music Festival, Sin City, Jus’Fine, Formation peod Prives, Wimbledoni kohvik, RadioBar, The Force, 5 Element, Mutated Forms jne. See oli ka minu jaoks ajastu, kus ma hakkasin järjest rohkem pidudel plaate mängima ja tegin selle kõrvalt nii palju muusikat kui sain. Sel ajal tulid veel esimesed head CD-mängijad ja siis läks suuremaks plaatide kirjutamiseks. Minu reegel oli kuni kaks lugu plaadile, et peaks plaate seti ajal ikka vahetama ja seda oleks ka pimedas näha nagu oli vinüülidega.

Hiljem on skeenesse lisandunud veel Planeet, Indivision, Grind, Cartoon, Insct, Modest Intentions, Imaginary Friends, HeadRead, Coverk, Byte, Mean Teeth, Bone, Thing, Audioholic, Käärkäsi, Majestim, Yohan jt. Ausalt öeldes ega kõik nimed ei tulegi kohe meelde. Kindlasti jätsin kellegi olulise mainimata või paigutasin valesse ajastusse.

Mis aastal ja mis oli sinu esimene välismaise plaadifirma alt ilmunud reliis? Kui keeruline oli tollal väljaspool Eestit löögile saada?

2002. aastal DSCI4 Recordings`i alt UK-s vinüülil ilmunud lugu “Highline” koostöös Stare`iga. Kusjuures plaadi teisel poolel oli selline legendaarne lugu nagu Crossfire “Hydra”, mis oli vahepeal Eestis väga pop.

Üldiselt oli löögile saada raske, sest UK oli täis trummi ja bassi produtsente. Sel ajal käis kogu suhtlus läbi AOL Messengeri (AIM), mis oli selline maagiline koht, kuhu kogunesid üle maailma sisuliselt kõik d`n`b produtsendid, dj-d ja plaadifirmad. Läbi selle sai tutvutud ja lugusid vahetatud selliste artistidega nagu Pendulum, Sub Focus, Chase & Status, TC, Noisia, London Elektricity, High Contrast, Bad Company, jne. Saatsin ka mõned demod ühele legendaarsele produtsendile nimega DJ Trace, kel oli oma plaadifirma ja nii see esimene reliis tuligi.

Juhid Raul Saaremetsaga vaheldumisi Raadio 2s saadet “Tramm ja buss”. Millest lähtuvalt sa oma saate jaoks selektsiooni teed? Kui palju mängid Eesti muusikat?

Kord kuus teen saadet ja lihtsalt tutvustan uusi lugusid, mida tõenäoliselt mujalt Eesti raadiojaamadest veel ei kuule. Kuna iga nädal saadetakse plaadifirmadest hulgaliselt promosid, siis nende seast teen valiku. Tihti saadetakse ka selliseid lugusid, mida esialgu ainult pidudel võib mängida, seega soovitan rohkem pidudel käia, sest siis kuuleb kõige värskemat kraami. Eesti musa üritan ka ikka mängida niipalju kui võimalik ja mulle seda saadetakse. Kuna saade kestab ainult tund aega, siis alati muidugi ei mahu kõik lood saatesse, mida tahaks mängida. Aeg-ajalt kutsun saatesse ka kohalikke produtsente ja dj-sid oma tegemistest rääkima ja musa esitlema.

Kuidas sa oled enda jaoks balansseerinud popi ning põrandaaluse trummi ja bassi mängimise oma settides?

Balanss on kindlasti olemas ja ma olen alati seda oma settides teinud, kuna mulle meeldib kogu trummi ja bassi spekter läbi aegade. Tavaliselt settide musa selektsiooni määrab ka suuremalt jaolt see, kus ja kellele ma mängin.

Oled juba aastaid aktiivselt tegutsenud ka promootorina, tuues Eesti trummi ja bassi publikuni palju tuntud nimesid. Hetkel oled tegev klubi Studio üritustesarja Format juures, kuid sul on ette näidata veel muljetavaldav 15 aastat legendaarse Sin City üritustesarjaga. Mida oled sellest ajast ja kogemusest endaga kaasa võtnud ning mis on kõige meeldejäävamad mälestused?

Oi neid häid Sin City pidusid on liiga palju olnud. High five Manderile ka siinkohal. Raske on midagi konkreetset välja tuua, sest 15 aasta jooksul juhtus palju – it has been a crazy ride!

Samuti on kõik Formati peod (klubis Studio) olnud need viimased kaks aastat väga ägedad ja meeleolukad. Kes pole veel käinud, siis neile kindlasti soovitan.

Kas sul on olnud produtsendina “make it or break it” hetke ja kuidas oled sellest välja tulnud? Mõni nõuanne teistele produtsentidele?

Kui kellegil tekivad sellised küsimused, siis tasub endalt küsida, mida sinu jaoks tähendab “make it” ja kas sa teed seda kõike selle pärast? Äkki siis eos on juba vale “elu” valitud..

Ma ei ole küll suurem nõuandja teistele, aga mida ma ise olen õppinud on see, et tasub olla kannatlik, järjekindel ja osata hinnata oma tööd objektiivselt. Samuti ei tasu ka liialt üle analüüsida, ennast teistega võrrelda ja teisi liiga palju kuulata. Be you and do your thing!

Kuidas sa suhtud remixide tegemisse, kas neid tasub teha?

Suhtun hästi. Heameelega teen remixe ja bootlege. Ma arvan, et tasub ikka teha, vanad lood saavad uue hingamise.

Sul on ainsa Eesti produtsendina eksklusiivne leping plaadifirmaga RAM Records, kuidas sa selleni jõudsid? Mis on sinu jaoks suurimad plussid RAM-i suguse plaadifirma artistiks olemisel?

See tuli suhteliselt ootamatult. Saatsin meili teel ühele RAM-is töötavale inimesele oma lood ja vastust väga sealt ei oodanud, kuna teadsin, et nad saavad sadu lugusid nädalas. Ühel päeval sain siiski meili vastusega, et neile mu musa meeldib ja nad võtaks enamus mu lugudest RAM-i alla. Mõne aja möödudes sain juba ettepaneku nendega leping teha.

Plusse on palju, kuna RAM Records on tänaseks päevaks suure plaadifirma BMG UK tütarfirma. Näiteks aeg-ajalt on võimalik remixida mõningate teiste BMG või RAM-i artistide lugusid, kirjutada musa mängudele, filmidele ja reklaamidele,  mängida suurtel festivalidel ja plaadifirma üritustel üle maailma, osaleda privaatsetel plaadifirma artistide koosviibimistel jne.

9. oktoobril ilmus sul RAM-i alt uus EP “Shapes pt.3”, millele järgneb kohe novembri lõpus kauaoodatud täispikk album. Mille poolest erineb “Shapes pt.3” kahest sinu eelnevalt ilmunud EP-st: “Shapes pt.2” ja “Shapes pt.1”?

Mis seal ikka muud, kui kolmas pakk lugusid tulevaselt albumilt.

Milliseid koostöid võib leida sinu uue EP ja peagi ilmuva albumi pealt? Kuidas nendeni jõudsid?

Uuel EP-l ja tervel albumil on üks koostöö ühe teise Eesti produtsendiga, Insctiga, lugu nimega „Give It All“. Ta saatis mulle päris tükk aega tagasi ühe loo alge, mis sai ümber ehitatud ning sündiski väga hea lugu. Albumi peal on veel lauljatega koostöö lugusid, juba ilmunud „Space Cadet“ Jon Hazel-iga ja „One By One“ Marianna Ray-ga ning mõned lisanduvad veel.

Milline lugu sinu tulevase albumi pealt on sinu isiklik lemmik? Milline on kõige raadiosõbralikum ja milline kõige reivilikum?

Kõik on mu lemmikud, sellepärast nad albumil ongi. Kokku sai tehtud kuskil 50 ideed, millest siis 15 olid sellised, mis on saanud kõige rohkem tähelepanu nii minu enda, kui ka teiste dj-de settides Eestis ja väljaspool.

Hetkel juba väljas olevatest on mõned raadiosõbralikumad näiteks „Deep Inside“ ja „Space Cadet“, mis olid Raadio 2-he päevases playlist`is ja premier`iti ka BBC-s. Täispikal albumil tuleb veel paar vokaalsemat lugu, aga raadiotesse saamine ei olnud selle albumi puhul eesmärk.

Varsemalt ilmunutest kõige reivilikumad on olnud „Cowards“ ja „13“, need said reividel palju mängimisi suurtelt DJ-delt, näiteks kolmekordne rewind Andy C’lt oli tore üllatus.

Kuidas iseloomustaksid oma loomingulist perioodi antud hetkel? Kas uus album on selle peegeldus?

Ma olen mõnes mõttes ennast vabaks lasknud. Püüdsin mängida erinevate kujundite, vormide, soundipiltide ja emotsioonidega, aga seda drum’n’bass-i võtmes. Võib öelda jah, et see album on peegeldus minu viimasest 20 aastast. Ka albumi pealkiri „Shapes“ võtab selle ilusti kokku.

Mida võime Sound In Noise`ilt oodata aastal 2021? Kas oled enda jaoks püstitanud mõne uue eesmärgi?

Kui nüüd lõpuks selle albumi välja saab, siis tekib kindlasti kergendustunne, kuna selle väljaandmine on erinevatel põhjustel tegelikult juba mõnda aega veninud. Igal juhul on album see, mida ma olen tahtnud kõik need aastad teha ja nüüd lasta see välja RAM Records-i alt on kindlasti ühe unistuse täitumine. Eks peale seda tuleb uus hingamine ja siis vaatame edasi, mis saama hakkab, sest ideid on palju